Minu Hesburger 25: Gris

1996. aastal jäi lasteaiakasvatajana töötanud Grisile näppu ajalehekuulutus, kus otsiti töötajaid Eesti esimese Hesburgeri meeskonda Lasnamäel Punasel tänaval. Naine pani CV teele ja üsna pea kutsuti ta töövestlusele. Edasine oli justkui sündmuste loogiline käik.

«Sellest on tõepoolest palju aastaid möödas, kuid mäletan seda nagu eilset päeva!» tunnistab Gris.

Naine meenutab, kuidas kogu uuel kollektiivil tuli läbida kiirrestoranis töötamise väljaõpe. «See oli meeletult põnev ja arendav aeg. Veel enne, kui restoran külastajatele uksed lahti tegi, korraldati isekeskis vahva perepäev, kus välja õpitud töövõtteid sai harjutada pere keskel.» Kui siis lõpuks restoran avati, tuli rahvast kohale meeletult, järjekorrad tundusid lõputud, jagati õhupalle ning lastele komme. «Võimas algus!» läheb naine ajas tagasi. 

Kliente tuleb hoida!

Grisi sõnul pole töö iseloom aastakümnete jooksul suurt muutunud. «Esimesel kohal olid ja on kliendid, et nemad saaksid meie restoranidest hea toidu- ja teeninduskogemuse,» räägib ta. Küll on aga võrreldes aastakümnete taguse ajaga läinud keerulisemaks ja huvitavamaks tööprotsess.

«Hindan seda väga, et Hesburger käib paljudes valdkondades alati ajaga kaasas.» Vajadusel liigub ettevõte kiirel sammul keskkonnasõbralikkuse poole ning igapäevatöös võetaksegi suund plasti ja jäätmete vähendamisele. Praegu kasutatakse Grisi sõnul Hesburgeris palju biolagunevaid pakendeid, samuti uusi säästlikumaid köögiseadmeid.

Viimastel aastatel välja töötatud mobiilirakendus ja nüüdsest ka iseteeninduskassad aitavad samuti seniseid kliente hoida ja uusi leida.

Ei jäeta kunagi omapäi

Grisi pikk tööstaaž ühes ettevõttes viitab selgelt – töö kiirsöögikohas on väga vaheldusrikas. «Mul pole siin kunagi igav, sest elu õpetab mulle alatasa midagi uut. Kõik mu päevad on erinevad ja minu praegune töö Nautica Hesburgeri restorani juhatajana on pidev väljakutse – see tõesti meeldib mulle.»

Samavõrd oskab ta hinnata seda, et kõike saab teha koos toredate kolleegidega. Tegelikult on Grisi kiindumus töökaaslastesse vastastikune. Üks neist kirjutas lausa nii: «Gris on ainus, kellel pole probleeme, just seda kunsti tuleks temalt õppida.» Sama oluliseks peetakse Grisi oskust töötajatega rääkida, sest e-kiri ei asenda kunagi silmast silma vestlust. 

Ülemusena oskab Gris vahetut suhtlust väga hinnata ning tema sõnul tehakse iga aastanumbri sees kaks korda töörahulolu küsitlus kõikidele töötajatele. Tulemus räägib enda eest. Rahulolu motiveerib töötajaid tegema oma tööd veelgi paremini ja teadmine, et tööandjale saab alati loota, annab nii vajalikku turvalist seljatagust. «Kui vahel tekibki mõni probleem, pole mul kunagi tunnet, et mind sellega omapäi jäetakse.» Oluline lisaboonus on muidugi hea palk.

Võiks suisa raamatu kirjutada

Grisi kinnitusel on pikad tööaastad Hesburgeris talle kohe kindlasti õpetanud suhtlemisoskust, kannatlikkust, vastupidavust ja mõistagi ka külma närvi hoidma. «Olen nende aastate jooksul palju naernud, vahel isegi ahastanud, aga see kõik muudab sind ainult tugevamaks.»

Naine nõustub, et 25 aastat on tõepoolest pikk aeg, aga see on nii kiirelt lennanud, et pole märgatagi jõudnud. «Võiksin vabalt oma töökogemustest ja erinevatest juhtumitest terve raamatu kirjutada,» naerab ta. Kas see plaan ka teoks saab, näitab aeg.

GRISI KARJÄÄRIREDEL

• Klienditeenindaja Lasnamäe Hesburgeris
• Koolitaja Lasnamäe Hesburgeris
• Vahetusevanem Lasnamäe Hesburgeris
• Vahetusevanem Mustamäe Hesburgeris
• Restorani juhataja Nautica Hesburgeris

03.10.2021