Minu Hesburger 25: Toomas

Toomas sattus 25 aastat tagasi Hesburgerisse Eesti Ekspressis ilmunud kuulutuse peale. Kuna mees oli enne seda leiba teeninud baarmenina Linnahalli Lucky Luke’is, teadis ta hästi, mida klienditeenindaja töö endast üldjoontes kujutab.

Tööintervjuu toimus toona Pika tänava kontoris. «Ega mul erilisi ootusi polnudki. Tahtsin head tööd ja Hesburger tundus just selline koht – korralik Soome ettevõte äratas usaldust.»

Palk oli neil ammustel aegadel 25 Eesti krooni tunnis, mis praeguses vääringus teeb vaid 1,6 eurot. Mees mäletab siiani, kuidas ta ootas koos teistega esimese Hesburgeri maja ehitust Smuuli tänavale. «Seniks, kui ehitis valmis, saadeti meid Soome Hesburgerisse väljaõppele Turus asuvasse koolituskeskusse. Veetsime seal päris mitu kuud. Väga huvitav ja vajalik kogemus. Väljaõppele minnes oli meid neli – mina, Kristi, Katrin, Andres ja Kristi, kes juhib täna suurt jaeketti. Suurepärane tõendus, et saadud kool oli ikka meeletult hea hüppelaud. Vaja on vaid ise aktiivne olla.»

Väljaõpe käes, saadeti Toomas kohe ka Soome Hesburgerisse praktikale ja kiirelt saabus teadmine, mida see töö tegelikult endast kujutab.

Käi põrandal või sokkis

Toomas räägib, kuidas tookord kanti Soomes aegumisreegli tõttu vahetuse lõpus maha kuus burgerit, kogusummas 36 Soome marka. «Need burgerid läksid vaid veidi üle ajanormi, minu jaoks tundus see mahakandmine üüratu summa – seda see tookord eestlase jaoks tõepoolest oli ka. See pani mõtlema ja jäi igaveseks meelde.»

Kui seltskond väljaõppelt Tallinnasse naasis, jaotas nelik tööpäevad omavahel ära. «Hoidsime mitu aastat neljakesi esimest Hesburgeri töös, kuigi uksed olid avatud ööpäev läbi.»

Juba esimene Hese juht Eestis Mirkko Lännenpää nõudis Toomase sõnul perfektset puhtust ja korrektset teenindust, kvaliteeti absoluutselt kõiges. «Mirkko oli Eestis vaid aasta, kuid selle ajaga saime hea standardkoolituse kätte.»

Mees lisab, et siinne Hesburger kogus kiirelt kuulsust isegi soomlaste seas, keda pani alatasa üllatuma Eesti restoranide puhtuse tase. «Peale öist koristust käisime sokkis – nii puhas põrand oli meil!» 

Salat oli üüratult popp!

Võrreldes neid kirevaid aegu praegusega, lööb Toomasele esimesena pähe meeletu tööjõupuudus kõikjal Eestis. «Vanasti seda polnud, järjekord lookles pidevalt ukse taga. Kui panime lehte kuulutuse töötajate leidmiseks, oli lauatelefon kõnedest punane! Üks-kaks päeva peale kuulutuse ilmumist pidime telefoni nädalaks seinast välja tõmbama. Muidu poleks saanud tööd teha.»

Mehe sõnul kogus neil aegadel ka salat meeletut populaarsust. «See oli tookord uus asi ja Hesburger hakkas esimesena salateid pakkuma. Tegime neid iga öösel ette valmis pea sada tükki. Ja kõik see osteti päeva jooksul ära, meil vooris rahvast üle linna.»

Tootevalik oli võrreldes tänasega aga väga kitsas – vaid mõni burger ja salat + lasteeine.

Nädalavahetusel läks Toomase sõnul müügiks alati peaaegu 300 lasteeinet. Kuna neid müüdi karpides, tähendas see töötajate jaoks seda, et igal ööl toimus muu töö kõrvalt suur voltimine. Ettevolditud lasteeine karbid ladustati restorani ja see nägi hommikul välja kui karbiladu. Sealt sai neid siis vajadusel kiirelt võtta. «Järjekord oli kogu aeg taga, nii et päeval poleks müües voltimiseks küll enam aega jäänud,» naerab ta.

Toomas lisab, et burger oli ammustel aegadel ikka väga eriline toode. «Hesburger maksis siis 25 Eesti krooni (u 1,5 eurot). Praegu maksab Hesburger 3,5 eurot, kuid täna tundub see kõrgem hind siiski palju odavam kui tookordne madalam hind.

Seda meelt on aga mees küll, et täna on burgereid palju enam, valik laieneb pidevalt ja alati tahetakse midagi uut traditsiooniliste kõrvale.»

«Burgeri maine on kõvasti kasvanud. See on juba tavapärane, et päeval võetakse üks kiire burgeriamps.»

Aeg noori ei muuda

Veidi absurdsena tundub Toomasele ehk see, et vaadates mõnda tänast töötajat, turgatab pähe mõte: «Tema polnud ju sündinudki, kui mina juba siin töötasin. Aga ise olen ikka veel siin. Ja see põlvkondade erinevus meeldib mulle siin tohutult! Näiteks vanasti mängis meil alati restoranides raadio, täna on aga oma playlist.» See, et tänapäeval käib aga kogu suhtlus online’is, tekitab Toomases tahtmise öelda: «Noored, vahest on targem rääkida!»

Mehe sõnul tundub huvitav, et mured ja probleemid on võrreldes aastatetaguse ajaga samaks jäänud. «Kuulan tänaseid noori ja nemad kurdavad: «Oh, need tänapäeva noored pole ikka piisavalt kohusetundlikud ja kiired.» Mina omal ajal arvasin nende kohta samamoodi. Kummaline, et aeg pole justkui noori muutnudki!»

Väikesel minevikurännakul veelgi rohkem peatudes meenub Toomasele aeg, mil Hesburger Carrolsi hamburgeriketi ära ostis. «Carrolsi töötajad olid teistsuguse töökultuuriga, hinnastamine oli teine ja nende ühtlustamine võttis mõnda aega.»

Kui valmis Hesburgeri logistikakeskus Sauel, muutus selle abil etteplaneerimine märksa sujuvamaks. 

Unistuste ülemus

Praegusesse hetke naastes ütleb Toomas, et tööprotsessid on Hesburgeris väga paigas –  efektiivsed ja käivad tänapäevaga kõiges kaasas. «Meil pole köögis ühtegi tooli, sest tegelikult istuda pole üldse aega. Ega ei taheta ka, sest pidevalt ootab uus tööots.

Oma ülemusest rääkides pole Toomas aga kiidusõnadega kitsi. «Igaüks, kes Kari Salmelat tunneb, kadestab mind, et sain omale sellise ülemuse. Ta annab mulle vabad käed, võin alati talle vajadusel helistada, kui küsimus tekib. Ja küsimus saab alati vastuse, koos lahendame kõik probleemid!»

Toomas tunneb suurt heameelt, et tal on ülemuste ja omanikega vedanud. «Meil on usalduslik suhe ja pole olnud mingit põhjust uut tööd otsida.» Samas tahab mees aga kõigile tööandjatele südamele panna: «Rääkige-suhelge oma töötajatega rohkem ja probleeme tuleb ette palju vähem!»

TOOMASE KARJÄÄRIREDEL

• Vahetuse vanem
• Restorani juhataja
• Piirkonnajuht
• Juhatuse liige, haldusjuht

16.10.2021