Minu Hesburger 25: Nele

Nele karjäärile hamburgerirestoranide kirevas maailmas pani aluse hea tuttav. «Ta ise kandideeris ja kutsus mind ka. Seda ma küll ei mäleta, et oleksin ise ajalehes juhtumisi vastavat töökuulutust näinud. Ammugi polnud toona sotsiaalmeediat, kus oluline info välkkiirusel liigub,» räägib Nele.

Küll aga on naisel meeles, et toona tegutses Tallinnas restorane suhteliselt vähe. Seetõttu pabistas Nele omajagu, kas ta ikka võetakse ja jäetakse tööle, sest soovijaid oli väga palju.

Esimest tööpäeva köögis suudab Nele aga siiani täpselt kirjeldada. «Esmalt õppisin selgeks saiade küpsetamise. Sel ajal oli köögis plaatgrilli taga kaks inimest, burgereid maitsestas kaks inimest ja saiu pani ahju ka kaks inimest. Burgereid tegime ikka 12–15 kaupa ning tervet saialabidat täitsid saiad. Paaril korral unustasin kaaned ahju ja võtsin välja mustad söestunud saiad. Õnneks keegi väga ei pahandanud, aga endal oli küll väga piinlik.» 

Aegade erinevus

Nele sõnul polnud temal toona hommikuti mingit hirmu või kartust, et töötajad tööle ei tule. «Olime sel ajal üheealised 20ndates noored. Kõik usinad, kiired ja kuna korraga oli tööl kümme inimest kindlasti, möödusid tööpäevad linnulennul. Nele sõnul oli rõõm tegelikult kahepoolne: noored rõõmustasid, et said auväärt ameti. Teisalt näitasid kliendid üles leplikkust. «Nad mõistsid suurepäraselt, et me alles õpime ja meilegi on see täiesti uus maailm.»

Naine hindab selle ammuse aja juures veel väga seda, et kõik olid väga kohusetundlikud ja põhjuseta keegi oma tööpäeva ei vahetanud ning ära ei andnud. «Töögraafikud koostati siis vastavalt restorani vajadusele, nüüd on see aga nii, et graafiku tegemisel arvestatakse palju ka töötajate erisoovidega. Ja kui varasemalt olid töötajad väga tänulikud, et neil on töökoht ehk siis meile Hesburgeri restoran, on restoran nüüd tänulik, et neil on töötajaid ...»

Marko Reikop ja hamburgerid

Üks põnev seik minevikust teeb Nelel aga siiani tuju heaks. «Olin restorani juhatajana tööl Viru keskuse Hesburgeris ja meid külastas ETV saade «Ringvaade». Nende eesmärk oli eksperimendi korras teha kaasa üks tööpäev meie restoranis. Pärast pika päeva lõppu tõdes Marko Reikop, et see töö pole tõesti kõige kergem ja kiitis meie vapraid töötajaid. Tunnistas ausalt, et tema siin ilmselt vastu ei peaks. Minuga tehti veel saatesse intervjuu, aga mida ma rääkisin, enam mäleta. Olin nii suures pinges ja pabinas …»

Usalda, aga kontrolli

Pikkadele tööaastatele tagasi vaadates nendib Nele, et ühe tarkuseterana võiks kõlada: jaga oma teadmisi ja oskuseid, seda kergem on sul edaspidi töötada. Samuti tuleks igapäevased tööülesanded meeskonna vahel ära jagada, sest kõike ei pea üksi teadma ja oskama. Meeskond on oluline ja hea meeskonnaga on kerge edasi liikuda. «Kaks pead on alati kaks pead. Pealegi tasub alati oma muret heale kolleegile kurta, sest jagatud murest võib üksnes nii jagu saada.»

Kuigi Nele hinnangul saadab osa meist põhimõte, et töökohta peab mingi aja tagant vahetama, siis temal selline mõtteviis puudub. «Hesburgeris on kõigil võimalus ametipositsioonil tõusta, kui selleks vähegi tahtmist on. Pealegi on kõik etapid omamoodi väike vaheldus ja iga ametiga õpid alati midagi uut juurde.»

Teisalt peab naine väga tähtsaks ja oluliseks, et usaldusväärse ja stabiilse tööandjana maksab Hesburger palga alati välja õigel ajal ning loomulikult on mitmed boonussüsteemid erinevatel ajajärkudel suureks plussiks ja motivaatoriks.

Kui Nele aga vanemaid aegu meenutades hinge kosutada tahab, tarvitseb tal vaid silme ette manada nostalgiapildid Hesepäevadest Soomes. «Meile eestlastele oli see ju üks vähestest võimalustest välismaal käia.»

NELE KARJÄÄRIREDEL

• Töötaja Carrolsi hamburgerirestoranis
• Vahetusevanem Carrolsi hamburgerirestoranis
• Restorani juhataja Hesburgeris
• Piirkonnajuht Hesburgeris

10.10.2021