Töötaja lugu #3

George Andre sattus Hesburgerisse tööle juba  gümnaasiumi lõpuklassi õpilasena. Ta käis küll kooli kõrvalt võrkpallitrennis, kuid aega jäi ikkagi üle. Hakkaja noormees kandideeris Hesburgerisse tööle ning sai juba järgmisel päeval pärast CV ära saatmist telefonikõne, kus paluti proovipäevale tulla. George Andre oli nõus ja nii algaski tema töömehekarjäär Hesburgeris.

Ta meenutab, et esimesed paar päeva olid rasked, sest tegemist oli ju elu päris esimese töökohaga, kus õppida oli vaja kõike. Enamiku päevast pidi noor töötaja olema püstijalu ning seegi tundus harjumatu. Siiski ei heitnud George Andre meelt, vaid seadis endale eesmärgiks saada koolitajaks juba kuu aja pärast. Nii juhtuski – juba paari kuu pärast oli verivärskest töötajast saanud Hesburgeris koolitaja! Kusjuures noormees tegi ju tööd gümnaasiumi kõrvalt.

Kooli lõpetamise järel asus George Andre Hesburgerisse tööle juba täiskohaga ning tõusis ka karjääriredelil. Tema tööga olid ülemused rahul ja mitu korda tunnustati teda kui kuu parimat ja isegi kui aasta parimat töötajat.

George Andre kiidab Hesburgerit kui mõistvat ja paindlikku tööandjat. Näiteks säilis tema töökoht Hesburgeris ajal, mil noormees kaitseväes käis. Tagasi tööle naastes pakuti talle juba restoranijuhataja kohta, mille George Andre ka rõõmuga vastu võttis. Ta ütleb, et töö Hesburgeris on andnud palju võimalusi arenemiseks ning enese proovile panemiseks. Päeva teevad aga paremaks toredad töökaaslased ja kliendid ning nendega koos naermine. „Kui kassas küsid, et kas klient soovib friikate kõrvale ka kastet ja ta küsib vastu, et kas hakklihakastet ka saab, siis me naerame koos! Sellised hetked on väga toredad ja neid on töös iga päev – huumorimeel ei ole inimestel kuhugi kadunud,“ räägib George Andre.

Kui Hesburgerist on vaba päev, siis tegeleb George Andre oma teise tööga, milleks on samuti müük. Ja kui ka selle kõrvalt jääb aega üle, on ta koos sõprade või perega.

14.08.2019